Vesinikuakusid on teadlaste katsesõidukites juba pikka aega kasutatud. Ja hiljuti tekkis idee neid kasutada igapäevastes kodumasinates. Teadlased otsustasid prootonkiirest energiat ammutada.
Tavalises vesinikuakus jagatakse vesi vesinikuks ja hapnikuks. Vesinik paigutatakse kütuseelementi, kus see hakkab keemilise reaktsiooni kaudu energiat pumpama. Prootonpõhine element töötab aga hoopis teistmoodi.
Austria teadlased kasutasid metallelektroode. Nad lõid pöörduva prootonvahetusmembraani. Selle tulemusena õppisid nad gaasifaasi vältima. Nad kasutavad vesinikku tahkes olekus.
Vesinikpatarei tööpõhimõte
Laadimise ajal ühinevad prootonvahetusmembraanist väljuvad prootonid – vesinikioonid – ühelt elektroodilt pärinevate elektronidega. See käivitab energia salvestamise, täpselt nagu tavalises akus. Tühjenemisel ühinevad prootonid hapnikuga, vabastades elektrone, mis genereerivad vajaliku voolu.
Arvutuste kohaselt on vesinikuaku energiatõhusus sarnane liitiumioonaku omaga. Vesinikuaku energiatihedus on aga oluliselt suurem. See viitab sellele, et prootontoitel töötavat akut saab toota miniatuurpakendis. Selle uue tehnoloogia maksumus on kõigi hinnangute kohaselt madalam kui liitiumioonakudel.
